19.3.22

Hetki hotellielus

Kujutage nüüd ette - sinise basseini ääres rannatoolil peesitab tsikk, juuksed lehvimas õrnas tuules, tema liigutused on elegantsed ja justkui aegluubis, tema ideaalselt lakitud küüned välkumas, kui ta oma telefoni skrollib.

Ja siis temast tagumises reas oleme meie Oliviaga, just natuke liiga kaua basseinis olnud ja selle õrna jaheda tuulekese kätte tulnud oma märgade kehadega ning üritame saada kätte päikeselt iga terakese soojust, mis see endast välja annab.

Järgmisel hetkel avastab meie ees istuv tsikk, et telefoni ei saa ikka päikese käes eriti skrollida. Ja avab päikesevarju. Ja viskab mõnusasti kõhuli edasi skrollima.

Ja siis on nii:


Need kaks tooli on minu ja Olivia toolid pärast seda, kui me oma kodinad kokku oleme korjanud ja lõdisedes minema vantsinud, kuna meile saabus päikesevarjutus.

Meist jäi sinna maha malbe lauspäikese käes telefoni edasi skrolliv tsikk. Ilmselt platseebo-päevavari toimis. 

16.3.22

Loro park ja Monkey park

Rentisime auto ja käisime ka seekord Loro pargis. 


Poiss ei tundud end kurvilisel mägiteedel tagaistmel eriti kindlalt, hoidis igaks juhuks kinni 😃

Selle Loro pargiga oli natuke nagu see, et ma olin ostnud internetist piletid ja me hakkasime sinna sõitma natuke nagu liiga hilja ja nii tiksus iga kaotatud minutiga eurosid raisatud rahade maale. 4 euri eest lasti meil parkida ka, aga vabu kohti nagu tundus null olevat, seega parkimiskohta otsides tiksusid eurid silme ees maha edasi. Poissi autost välja tõstes oli lõhnameele kaudu selge, et järgmised eurid tiksuvad maha wc-d otsides. Kui see lõhnaolukord sai lahendatud, juhtus see, mis juhtub ikka siis, kui oled ostnud kalli pileti kuhugi maa-alale sisse saamiseks: lastel tuleb jube nälg. Täiesti talumatu nälg. Lähed siis ja ostad kallilt maa-alalt kalli söögi lapsele, kes, tuleb välja, et saab ainult toidulõhnast ja restoranimeeleolust kõhu täis ja on valmis toitu puutumata nüüd rahulikult edasi minema. Vanematel kaotatud aja tõttu kaotatud eurid silme ees jätkuvalt maha tiksumas...

Tormasime siis etendustele. Etendused olid muidugi lahedad - vaalad, delfiinid, merilõvid. Merilõvid olid ehk kõige meeleolukamad tegelased. Sel etendusel räägiti, et merilõvid ei ole hülged ja siis üks merilõvidest demonstreeris, kuidas loivavad ringi hülged ja kuidas merilõvid liiguvad palju krapsakamalt. Noh, selline situatsioonikoomika. Ma ei tea, miks ma selle siia kirjutasin. See pole ju lugedes naljakas. 


Pingud

Merilõvi teesklemas surnut 



Edev kullasäraga kala



Monkey parkis käisime ka. Millegipärast on ahvipargi põhiatraktsioon merisead. Ma ei tea, miks. Äkki siis sellepärast, et tüdined ahvide vaatamisest ära ja siis kohe tekib selline tunne, et nüüd tahaks hoopis merisigu vaadata ja paitada... 

Paitada sai seal veel ka kilpkonna näiteks. Ja iguaani. Ja leemurit. 






Väike kõrvalepõige ka. 

Võrreldes Eestiga on siin ikka rohkem avalikku suitsetamist. Eestis ei tuleks selle pealegi, et peaks poe uksele panema sildi, et suitsetamine keelatud. Aga tundub, et siin tuleb inimestele meelde tuletada, et nad naranjasid shopates ikka suitsu eest võtaksid. Lapsevankrit lükates oleks ka minu arvates ilus suitsu mitte tõmmata. Aga no kui peab... 

8

Santiago del Teide

Üritan nüüd oma parima arusaamise järgi ära seletada, kus me siin Tenerifel elame. Elame väikeses linnakeses Tenerife lääneosas - Santiago del Teides, kus elab umbes 10 000 inimest. Pindalaks on sel linnal 52 ruutkilomeetrit ja see koosneb kolmest kuurortist: Los Gigantes, Puerto de Santiago, Playa de la Arena.

Alustuseks, las ma täpsustan. Lapsevanemate "puhkus" - see on lastega tegelemine teises kohas. Nii me olemegi siis siin teises kohas lastega tegelenud ja oleme väga rahulikult võtnud. Meie esimene nädal ongi möödunud siin linnakeses. Peamiselt tegeleme söömisega, magamisega, ujumisega, päevitamisega, jalutamisega. Ja kahjuks ka sõjauudiste jälgimisega. Aeg-ajalt vaatame ka ühte vene kanalit ja näeme seal näiteks vanainimesi, kes on vene sõduritele tohutult tänulikud abi ja vabastamise eest. 
Iga päev kell 12 on siin aquagym, millest üritan nii tihti osa võtta, kui vähegi saan. Meie hotellis on ka jõusaal, Erik käib seal trenni tegemas, aga mulle ikka meeldib selline ühishigistamine rühmas ja natuke liiga kõva tümm. Õhtuti on lastele minidisco, kus me Oliviaga tantsimas käime ja pärast seda miski programm kõigile - näiteks tsirkus, varietee, flamenko vms.

Esimesel õhtul, kui hotelli jõudsime, olime minu hotellivalikus täiega pettunud. Kõik tundus nii nõme - tegu on siis sellise hotelliga, et sellel on peamaja, kus asub vastuvõtt ja fuajee ja söögikoht ja siis majutamine on eraldi majades, nii et peab sellest kesksest majast välja minema. Alguses ei saanud me ikka midagi aru. Siis veel lugesin, et õhtusöögil on miski dresscode, aga minul on kaasas ainult tossud ja plätud. TORE. Ühel hetkel sain aga ise ka aru, et me oleme lihtsalt pikast reisist nii väsinud, et elu tundubki nõme. Järgmiseks hommikuks oli kõik ok. See meie hotell on ikka väga suur. Majad asuvad eri tasanditel, suurel osal tubadest tundub olevat ookeanivaade, nii ka meil (kuigi me ei broneerinud ocean view sviiti). Siin on mitmeid basseine, pidevalt korraldatakse erinevaid tegevusi, lastele on turnimisväljakud ja lasteklubi. See hotell ongi peamiselt lastega peredele mõeldud. Alati keegi kusagil nutab ja jonnib, aga siin on kõigil sellest täiesti ükskõik (välja arvatud ehk neil, kes tunduvad olevat eksinud hotelliga ja proovivad siin romantilist paaripuhkust veeta).

Siinne kõige uhkem vaatamisväärsus on los Gigantese kaljud. Mööda rannikut kulgeb pikalt promenaad, mis võimaldab vaadelda suurt kaljuhiiglast kõikvõimalike eri nurkade alt. Oleme siin mitmel päeval suvaliselt käinud jalutamas ja avastamas erinevaid radu - selleks tuleb minna lihtsalt liftiga meie hotelliala kõige alumisele tasemele, väravast välja ja siis jalutada mööda tänavaid mäest alla. Eile sattusime sellisele päris pikale jalutuskäigule, mis oleks oma vaadetega meid täiesti hingetuks võtnud, kui meid poleks hingetuks võtnud juba asjaolu, et Ralf oli meil kaasas kandekotiga ja Olivia tahtis istuda kärus ja oli südapäev ja ühtegi varju kusagil ei olnud ja lõpuks oli vaja veel mäest üles hotelli tagasi ka jõuda. Aga kõik pensionärid tundusid kuumaga ja tõusudega hakkama saavat, seega tegin vapra näo pähe ja rühkisin ka vapralt edasi.

Hotellialaga tutvumas


Vesiaeroobika
Vesiaeroobika

Selline põnn ka kaasas



Meie hotell



Õhtune programm

Laste turnimispaik


Los Gigantes

Los Gigantes

Jalutuskäigud









Päike loojumas La Gomera saare taha

12.3.22

Tenerife 2022. Lend.

Algav postitus pidi olema tegelikult pealkirjaga Türgi 2020. Alanud oli just covid kriis ja Türgi jäi meie jaoks kahjuks ära. Maailm läks kinni. 2021 ühines meie perega väike Ralf Richard. Järgmiseks reisiks pidi saama Dubai 2022. Meie 2-nädalane otselennuga Dubai reis oligi juba makstud, kui järsku tuli info, et reis muudetakse ühenädalaseks ja tagatipuks tuleb meil veel Türgis ümber istuda. Kuna me oma väikesest Eestist ei olnud väga ammu väljas käinud, otsustasime ikkagi minna. Kuid elu lükkas ka selle plaani ümber -  4 päeva enne reisi jäin lastega koroonasse. No ei olnud meile see Dubai seekord ette nähtud.
Eestis läks aga aina külmemaks ja tormisemaks ja nii avasime taas reisiportaalid ja valisime välja jällegi Tenerife.

Ka selle reisi algus ei läinud meil just kõige libedamalt. Väike soovitus lugejale ja tuleviku-minale: ära plaani reisi kohe järgmisel päeval pärast beebi vaktsineerimist (isegi siis, kui tal kunagi varem pole vaktsiinist palavikku tekkinud). Ühesõnaga, meie lend väljus kell 8.15 ja reisi-inimesed teavad, et see tähendab ärkamist umbes kell 5.30 või varem, oleneb, kui kaugel lennujaamast elada ja kuhu auto parkida jne. Aga sellist ööd, mis eelnes meie lennule, ei ole mul meie pisikese poisiga veel olnud. Saime terve öö jooksul magada vist 2 x 30 minutit, mida segas veel omakorda see, et üritasin mõelda, kas reis üldse toimub, kas peaksin teised reisile saatma ja ise poisiga koju jääma jne jne. Ja kui Dubai reisile sai kindlustus tehtud ilusasti varakult, siis seekord jäi kindlustamine viimasele minutile ja kindlustus veel ei kehtinud.
Ralf magas õnneks suure osa lennust, kuid ülejäänud ajal ei olnud ta eriti rõõmus. Ja tavapäraselt on ta VÄGA RÕÕMUS poiss. 

Teine asi, mis reisi rõõmsat algust varjutas, oli nädalake varem alanud Venemaa sissetung Ukrainasse. Sõda. Täiesti uskumatuna tunduv sõda. Olin nädal aega hommikust õhtuni arengutel silma peal hoidnud ja kõiki uudiseid vaadanud/kuulanud. Ja nüüd oli vaja minna puhkama ja mõelda muudel teemadel.