Tavaolukorras ei oleks ehk kaamelipark mu esimene valik, aga ümbritsevate vaatamisväärsuste vähesusest (kui välja arvata kõik lõbustus- ja veepargid ning kohalikud basseinid ja rannad jne) tingituna võtsime selle paiga ette.
Läksime sinna rendiautoga ja kui keegi teist seda paika külastada mõtleb, siis saan öelda julgustavalt, et auto parkimisega seal küll mingit probleemi ei ole.
 |
| Parkimine Camel Parkis |
Igaühele anti kätte tops porgandeid, saime ilusasti ingliskeelse juhendamise, kuidas kaamelitele porgandit sööta ja anti lubadus, et kõik loomad selles pargis on väga sõbralikud, kaamelid ei hammusta ega sülita jne, aga neile väga väga meeldib söök, niiet porganditopsidega peab olema ettevaatlik.
Kaamelipargi külastusest kujunes täielik hitt. Lisaks kaamelitele olid seal veel ponid, eeslid, alpakad, paabulinnud ja veel erinevaid linde, jänesed ja isegi labradorikutsikate puur, kus tohtis nendega mängimas käia. Enamikke loomi tohtis toita ja paitada ja kõigil jätkus elevust terveks külastuseks.
Edasi sõitsime Pomorie soolamuuseumisse, kus näidati meile 15-minutilist õppevideot. Muuseum ise oli väike - vaid mõned eksponaadid. Muuseum asub Pomorie järve kaldal, järvest siis saab nii soola kui mineraalidega küllastunud ravimuda.
Pärast lõunasööki sõitsime lennumuuseumisse, mis asus Burgase lennujaamas, seega pidime muuseumi külastamiseks lennujaama alale sisse sõitma.
Mitmetesse lennukitesse sai ka sisse minna. Jah, ma tean, et suur lennumuuseumi lennuk ilmselt ei lähe käima, kui laps kokpitis istub ja sealseid kange liigutab, aga kõhe oli ikkagi :D
Järgmiseks avastasime Burgase randa ja selleäärset parki Sea Garden, kuid olime juba pikast kuumast päevast väsinud ja läksime koju ära, et mõnel teisel päeval sinna veel naasta.
Pärast ühte puhkamiseks võetud päeva kõmpisimegi bussijaama ja sõna otseses mõttes loksusime üle tunni aja Burgasesse, nii et süda hakkas vaikselt pahaks minema. Konditsioneer oli bussis korralik, aga pidigi olema, sest sellises Bulgaaria avastamise bussis oleks muudmoodi sõit mõeldamatu olnud.
Targad õpivad teiste vigadest. Näiteks meie õppisime teistelt, et bussijuhtidelt ei tohi midagi küsida, nad sõimavad küsija lihtsalt valjult läbi.
Ralf tegi aknast mõned pildid.
Bussisõit Burgasesse läbi 3-aastase silmade:
Ei olnud tegelikult see Burgas midagi selline urgas, nagu keegi reisifoorumis väitnud oli.
Burgase rannas olid suured lained ja punased lipud, kuid paljud inimesed olid rahulikult vees. Aeg-ajalt käisid rannavalvurid mõnele liiga kaugele lainetesse lõbutsema läinule vilistamas. Olime kõige sadamapoolsemas küljes, seal vetikaid eriti ei olnud, hiljem vaatasin, et mujal rannajoonel neid ikka leidus.
Sea Garden on väga ilus ja rohelust täis park, kust avanevad imelised vaated Mustale merele.
 |
| Burgase ranna välijõusaal |
Valisime Sea Gardeni alal lõunatamiseks suvalise inimtühja söögikoha - Chadara Burgas. Leti tagant paistis reaalne pitsaahi ja seetõttu tellisimegi pitsat. Nägime, kuidas tainast pitsaks keerutati ja kuidas see ahju läks ning sealt küpse ja lõhnavana välja tuli. Kui silmanägemine, mis näljas juba kadunud oli, tagasi tuli, märkasime, et kogu see restoran kannab endas vihmavarju temaatikat. Katus, mille all istusime, oli nagu hiiglaslik puidust vihmavari. Lae all olid pildid erinevatest vihmavarjudest. Meie teenindajaks oli üks vanem naisterahvas, kes rääkis pisut ka inglise keelt ja esimest korda selle reisi jooksul saime tunda sellist mõnusalt sõbralikku teenindust. Pitsa maitses hästi.
 |
| Chadara Burgas - vihmavarjutemaatika |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar