Oleme suviti kuuekesi ikka kusagil reisidel käinud ja seekord valisime sihtkohaks Bulgaaria. Peamiselt seetõttu, et Burgasesse tuleb Airbalticu otselend, mis ei ole eriti kallis ja lend kestab vaid umbes 3h, seega peaks see olema normaalne ka 3-aastasele.
Üldiselt on minuarvates väga hea aeg lennata sellise 5-6-kuuse beebiga ja siis pärast seda tuleb selline iga, kui see võib pigem keeruliseks osutuda ja enda närvide huvides ei ole eriti tahtnud sellise 1-2aastasega reisida. Kuigi meenub, et käisime Taani Legolandis enne, kui Ralf sai kaks. Lend Taani on väga mõnusalt lühike. Sellel reisil polnud ka väga viga, kui välja arvata see, et sai tehtud suur viga ja hoidsime tema lõunaund lennuki jaoks, aga lennuk hilines ja ta väsis üle ja alustas juba lennujaamas karjumist ja karjus terve tee, kuni jäi enne maandumist magama ning ärkas maandumisel uuesti selleks, et täiest kõrist röökida ja mu süles end igatpidi väänata ja kui rahvas ootas juba vahekäigus väljumist, siis üks naisterahvas hoidis demonstratiivselt meiepoolset kõrva näpuga kinni :D No mis teha. Saime hulga targemaks selle reisiga - lendama peab PUHANUD lapsega.
Lennud Bulgaariasse saime talutava hinnaga, aga siis oli vaja hakata vaatama majutust ja see tähendab otsustamist, kas valida apartment või hotell, kas söökidega ja milliste söökidega jne. Tavaliselt tähendab hotelli valik suurt eeltööd. Tegelikult ei olnudki eestikeelseid soovitusi väga leida, küsimine ja googeldamine lõppes sellega, et igal pool öeldi, et Bulgaaria on mõttetu koht, seal pole midagi teha ega näha, keegi nagu ei osanud ka hotelle soovitada. Mõned tsitaadid Bulgaaria kohta Interneti avarusest: "reis tagasi minevikku", "ei saanud kordagi maitsvat toitu", räämas ja hoolitsemata riik. Täielik stagnaaeg", "igav riik, kuhu puhkama ja reisima küll enam ei läheks", "mitte miski ei pannud ahhetama". Mõnes kohas oli esitatud küsimus, milline riik on kõige igavam või kus oli kõige kehvem reisikogemus ja Bulgaaria troonis sellistes küsitlustes täiega. Seda me avastasime muidugi pärast seda, kui meil lennupiletid juba olemas olid
Lõpuks valisin välja mõned hotellid, millel olid head arvustused ja mida soovitati mitmes eri kanalis.
💰10 ööd + tipphooaeg + ebatraditsiooniline arv lapsi võrdus nendes hotellides 10 000 ja pluss eurot kokku 😭😂. Ei teadnud, kas nutta või naerda. Mõneks ajaks kadus isu hotelle edasi vaadata.
Lõpuks võttis meespool hotellide otsimise enda peale ja pakkus paari varianti - valisime välja Cascadas Family Resorty Sunny Beachil. See, et see hotell Sunny Beachil asub, tuli meile millegipärast hiljem üllatusena, kuna Erik oli üsna kindel, et ta broneeris meile hotelli Varnasse. Hotelli eest maksime veidi rohkem kui poole võrra vähem võrreldes eelpoolmainitutega.
Bulgaaria juttu tahan nüüd alustada sellest, kuidas me Evega kunagi käisime mingisuguse noorteprojekti raames Bulgaaria pealinnas Sofias. Olime 17. Minul küll sellest riigist mingeid kehvasid mälestusi ei jäänud, ilmselt seetõttu, et see oli minu elu esimene lennureis ja oli vist aprillikuu, mis tähendas rohkem päikesepaistet, kui kodumaal.
Ei seganud mind see, et olin terve lennu istunud nätsu sees või Sofia kodutud, kes praktiliselt meie külge klammerdusid ega see, kuidas meie buss meid jõesti üle saamiseks üle ülikitsa silla sõidutas (aknast alla vaadates silda meie all näha ei olnud) ja nii kaks korda päevas. Ei seganud ka see, et sõime mitu korda päevas ühes ja samas söögikohas, mis pakkus rasvast tilkuvaid sööke - vorste jms lihalaadseid tooteid ning magustoiduks olevad koogid ujutasid taldriku rasvaga üle, kui sinna sisse oma lusika surusid. Nad lihtsalt ei suutnud seda rasvakogust enam enda sees hoida.
Kui miski häiris, siis meie külastatava lastekodu kloorihais ning lastekodulaps Hermiine, kes sättis end absoluutselt igale pildile, mida me ümbritsevast hingematvast loodusest ja mägedest (mida ma esimest korda elus nägin) teha soovisin. Tegelikult lapsed olid toredad, aru me teineteisest muidugi ei saanud. Minu sõber oli üks eriti nunnu mustade patsidega tüdruk, tema nime ma kahjuks enam ei mäleta, (kuigi me vist isegi vahetasime tookord meiliaadresse). Väga kurb oli neid seal näha, elu tundus kurb ja kõle. Ma nagu mäletan, et viisin sinna kingiks oma vanu kaisukaid ja mul hakkas isegi neist kahju - jätsin nad südametult sinna kõledasse kõledasse haiglat meenutavasse asutusse.
Okei, aga see oli üks teine reis ja palju paralleele praegusega tõmmata ei saa. Kui see nätsu-juhtum välja arvata. Praeguse reisi esimesel päeval astusin oma plätuga nätsu sisse ja jäin maa külge kinni 😀 Arvasin, et pigi, aga hoopis rõve sinine veniv ollus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar