30.1.10

Päev Kuala Lumpuris

Päeva tunnuslause: "Kui tahad teada, mis tunne on, kui kõht on korraga kinni ja lahti, siis teretulemast Malaisiasse!"

Öö möödus suuremate viperusteta. Kui välja arvata see, et kell 5 ärkasin ja puhurihäältest nii kohkusin, et süda peksis kiiresti oma paar minutit. Keha on vist ajavahest natuke segaduses ja nii ei tulnud mul kella vähemalt kella 6ni enam und.

Lõpuks saime end 11.30 üles ja wiseman (mees ukse taga) ütles, et õues on väga kuum. Arvuti väitis, et 30, hiljem 36 kraadi. Kui olime internetist pisut linna kaardiga tutvunud, läksime poodi nimega Central Market, mis asub kohe meie kodu kõrval. Avastasin, et sinna saaks küll iga kell tööle, nägin vähemalt 10 töökuulutust.

Marketis nägime kalateraapiat ja otsustasin, et tahan ka. Hiljuti tuli see teenus ka Eesti, aga siin oli siis nii, et 15 eegu eest võid 10 mintsa oma jalgu leotada kalavannis, mille elanikud sind vaikselt näksivad ja seega surnud nahka jalgadelt maha koorivad. Talla alt oli alguses ikka väga kõdi:D Aga sellega harjus. Kõige suurem hunnik kalu oli millegipärast minu jalgade ümber (kõige mustemad jalad?)

Edasi otsustasime minna kohalikku hiinalinna sööma. Vaatasime ühte kohta ja teist kohta ja otsustasime viimaks, et olks, nüüd istume küll maha. Loomulikult valisime kõige kallima koha. Malaisia kohta kalli koha. Eesti mõttes umbes söökla kallidus. Sõin spagette ja jõin tähtvilja mahla (Starfruit juice).

Seejärel läksime keskust avastama, 1 peatus tuli sõita mingise asjaga (need rongilaadsed asjad, ainult et ilma juhita). Hulkusime siis pisut ringi, midagi vaadata ei osanud, atraktsioone otsida ei viitsinud.

Järsku kolm politseinikku kutsuvad meid enda juurde. Alguses kõndisime mööda, aga siis tundus, et oleks ikka viisakas seadusesilmade käsule kuuletuda. Nad küsisid meilt passi ja arvake, mille ma olin otsustanud hommikul koju jätta? Jep, passi. Reisikaaslasel õnneks oli. Aga tundus, et ei olnud eriti hullu sellest, et mul seda polnud, ütlesin, et hotellis.

Seejärel küsiti meilt kui vanad me oleme. Ütlesin, et 22 ja parandasin siis end, sest tuli meelde, et alles oli mingi suur pidu ja et ma vist ikka sain 23. Seejärel küsis üks politseinik mult, kas mul poiss on. Mõtlesin esimese asjana, et kas see on mingi turvalisuse küsimus? Või tõestab see, et ma ikka siit riigist minema lähen kunagi... Ütlesin, et on. Küsija pagan-küll-noh-reaktsioonist sain aru, et see oli siiski isiklik küsimus ja riigi või minu turvalisusega polnud sel küll mingit pistmist :D

Edasi otsustasime, et tahame jäätist. Leidsime isuäratavat jäätist pakkuva koha. Järgnevalt mõistatage, mida see jäätis endas sisaldab:

Nüüd siis nimekiri tuvastatavatest asjadest:

Kollane löga kõige peal on mais, siis mingi roosa serbett, kus oli jääd rohkem kui maitset. Kui kõrraga hakkasin põhjast vedelikku imema, tulid mulle suhu OAD! Ja kummikommid. Niisugune jäts siis. Pool jäi alles, ei jaksanud ära oodata, millal jää ära sulab:D

Turult ostsime igasugu toredaid vilju ka proovimiseks. Jälle tähtvilja, mango, guaavi, dragon fruiti ja mingi vilja veel. Hiljem ostsime veel putkast asju, kõikvõimalikke snäkke jms toredaid asju proovimiseks.

Hetkel on linnas toimumas mingi suur suur hindude festival nimega Thaipusam ja see toimub Batu caves-is. Meid on täna juba 3 korda sinna juhatatud, aga me vist ei jõua kahjuks. Igatahes netist leian, et sel päeval saab end pattudest puhastada ja inimesed, kes sinna kogunevad, on end enne puhastanud mingil moel ning olnud näiteks taimetoidu dieedil. Netist leitud piltide põhjal võib öelda, et tegemist on hoopis needistamise pühaga.. Suurem osa pilte on inimsetest, kes on endal pika varda mõlemast põsest läbi torganud. Kui peaks veel jõudu olema siis tean, et buss 11 viib sinna.

Aga üldiselt on kell kohe 23 saamas ja plaan on minna 6.30 paiku rongile-bussile, et lennukile jõuda. Ehk läheb õnneks!


29.1.10

Veel mõned õhtused tähelepanekud

Otsisime poodi ja leidsime (7/11).
Sabata kõhna kass ja higilõhn.
Pilusilmne mees meie ukse taga, kes vaatab meie ust, nagu see oleks telekas.
Jalakäijate valgusfoor, mis on kogu aeg punane.
Majade seintelt tilgub kondenseerunud vett.

Ehk toob homne päev välja malaisia võlud!

Londonist Malaisiasse

Kasutan siin päris palju sõna meie, mis tähistab mind ja mu reisikaaslast Evat.

Londonis astume lennukist õue: "Issand kui soe siin on!" (6 kraadi).
Kuala Lumpuris astume lennukist õue: "Tore, et sauna saime." (25 kraadi).

Londonis õhtuse lennu ootamine oli suhteliselt nüristav ja lennukis 13h ei olnud ka oluliselt parem. Võtsime siis lennujaamast bussi ja bussijaamas ütlesime kõigile taksojuhtidele, et me ei taha nende taksot, aga kuna me õiget kohta üles ei leidnud, olime sunnitud siiski takso hankima. Kahjuks ei teadnud ka taksojuht, kus asub meie "hotell". Tegi parempöörde üle nelja rea hetkel, kui ta oli juba ristmikul (siin on vasakpoolne liiklus), saime palju erinevaid ilusaid signaale kuulda. Lisaks käis ta kohaliku pirukamüüja käest teed küsimas. Kohale jõudsime:)

Meie hotelliks on siis selline külalistemaja, mille eestvedaja oli teinud overbookingu ja me saime seega kahese toa asemel kolmese, aga nagu ma aru sain, siis kedagi meile lisaks siia ei tule ja raha ka rohkem ei küsita.

Kellaajaga on meil siiani probleemid. Arvasin juba ammu, et tean, mis kell on, kuni lennukijuht ütles hoopis teise kellaaja. Meie lend jõudis tund aega varem Kuala Lumpurisse. Kell on vist 22:44 praegu. Eestis siis 16:44.

26.1.10

Poolteist päeva enne

Poolteist päeva enne ärasõitu on suurem osa asju, mis korda ajamist vajavad, korda aetud, kott pakitud nii palju kui võimalik ja ennast energia säästmiseks standby peale sätitud.