Surfers Paradise

2.2.2010
Millal siin küll ilm normaalseks läheb? Ilmaennustus lubas igatahes veel vähemalt 4-5 päeva vihma. Hoovihm ja tuul on hetkel pidevalt meid saatmas, õnneks on aga ikkagi soe.
Mida siis Austraaliast rääkida? Hetkel on mu elukohaks Surfers Paradise (ma lihtsalt jubedalt fännan siinseid kohanimesid, väga kaunid). Rannast võin rääkida nii palju, et iga 100-200 meetri järel on rannavalveputka (jah, täpselt nagu Rannavalves) ja iga putka valvab kitsast ala, mis on piiratud lippudega. Väljaspool neid lippe on vees olemine keelatud, lihtsalt kuna rannavalvurid ei suudaks kõigil siis silma peal hoida. Iga mõne aja tagant on kuulda rannavalve ruupori-teadaandeid, õigemini kuulevad neid inimesed, kes on rannal, vees on tõenäoliselt liiga tugev lainetemühin, et üldse midagi kuulda. Annika sõnul on seal rannas pidevalt vaja kedagi päästa.
Lisaks on rand täis ka kaldale uhutud siniseid elukaid – jellyfish-e, kellele peale astumist tasub vältida. Üks mu korterikaaslane käib surfikoolis ja hiljuti hüppas talle käe peale mingisugune kõrvetav mollusk ja jättis sina korralikud jäljed. Samuti on kohalikud näinud nii mõnigi kord mereelukaid – vaalu või ka haisid, aga minu jaoks on see praegu üsna kuulujutu tasandil.
Nägin täna ühte reklaami telekas, kus toimub üldine AA meeting, ainult et kõigil on alkoholismi asemel mingi oma probleem – kes peab pidevalt töötama, kes midagi puhastama jne ja siis on seal ka üks rannavalvur, kes tundub olevat ka üle töötanud ja ütleb seal erutudes ainult ühe lause: “Stay between the flags!” See iseloomustab neid valvureid kuidagi jube hästi:D Ja Kodus ja võõrsil Salli reklaamib siin näokreemi, imelik vaadata:D
Austraalias viiakse läbi väga tugevat nahavähi-vastast kampaaniat, iga reklaamipausi ajal tuleb mõni õõvastav nahavähist rääkiv reklaam. Näiteks on tehtud animatsioon, kuidas sünnimärgi-taoline naharakk hakkab jagunema ja jagunema ning lõpuks läheb inimese vereringesse laiali. Või siis reklaam, kus öeldakse, kui mitu austraallast aastas nahavähki sureb ning selle illustreerimiseks näidatakse randa, kus on kõik kohad päevitamistekke-rätikuid täis ja igal rätikul on politsei joonistatud laibakujutis – täpsed päevitamispoosid.
Liinibussidega on siin ka selline tore lugu, et kui sa neile bussipeatusest ei lehvita, siis nad vuravad sust lihtsalt julmalt mööda.
Täna mängisime siis lõpuks tennist ka, umbes 18:30 saime väljakule, aga siin läheb ju nii vara pimedaks, vahepeal juba ei näinudki enam palli, aga õnneks pärast kella 19 lülitati valgustus sisse. Valvur, kes meid väljakule lasi, ütles, et ma näen välja nagu keegi kuulus tennisemängija. Ilmselt oli see mu spets riietuse tõttu:D Ühesõnaga oli pime, tuul ja vihm, aga mul pole elusees tennist mängides nii palav olnud, esimese 10 minutiga olin ikka üsna läbimärg. Varsti soovisid ühed kohalikud poisid meiega paarismängu teha, nad olid meist ehk pisut osavamad, aga mitte väga. Poole mängu ajal võtsid nad mõlemad särgid seljast ära, mõtlesin, et kas see on mingi tava, aga jätsin enda oma ikka selga seekord. Aga mäng sai küll hetkeks pisut häiritud:D Me jäime alguses oma paarilisega suht taha, aga siis võtsime järgi ja asi läks tie-breigini, mida nad mängisid kuidagi eriti imelikult, mina igatahes sellest süsteemist aru ei saanud. Kui ma praegu meenutan, siis ma ei mäletagi, kes võitsid, aga mul on tunne, et mina oma partneriga sain vist siiski teise koha seekord:D