5.6.10

Muttaburra Sheepshow

Enne natuke kängurudest: Gregi sõnul on kängurul kogu aeg 3 last - 1 kõhus, üks väike kukrus ühe nisa otsas ja üks suurem teise nisa otsas. Kusjuures eri nisadest tuleb erinev piim, üks sobilik vanemale, teine nooremale. Kui on väga vihmavaene periood, siis ta uuesti ei rasestu.
Interneti sõnul käib asi nii:
Point siis selline: saab ühe lapse, kes on väga väga väike ja karvadeta. 3-5 minuti joksul ronib väikseke ema taskusse ja kinnitub ühele nisale. Sellest hetkest peale hakkab ema kohe uuesti proovima uut last saada. Munarakk viljastatakse, selle areng peatub. Samal ajal väike laps kukrus kasvab väga kiiresti ja umbes 190 päeva pärast on laps (keda kutsutakse joey-ks) piisavalt suur, et välja ronida. Alguses pistab ainult pea välja ja uurib sealt ilma.

Kirjutan kängurudest sellepärast, et siin on neid tõepoolest igal pool. Terve tee on laipu täis. Mitte küll linnas, aga maantee peal.

Mutaburra lambanäitus
Mu bossi kutsuti tööleühte lähedal asuvassepaikanimega Muttaburra. Kuna seal seati üles suur lambashow, siis taheti välibaari tööle 2inimest. Ta kutsus Külli kaasa ja mulle pakuti esialgu võimalust niisama kaasa tulla. Lõpuks aga mõtlesime, etvõime töötunnid kõik omavahel ära jagada, aga lõppkokkuvõttes tegime suurema osa ajast tööd mina ja Külli.
Minu laupäev nägi siis välja selline:
10-15.00 töö meie enda pubis.
17-01:00 Muttaburras
13tunnine tööpäev.. Aga teenistus oli hea.

Tegelikult me saime korraliku shoki osaliseks kui sellele showle jõudsime.. Kõik olid üles löödud. Naised nägid välja väga stiilsed ja mehed kandsid triiksärke ja lipse. Meil oli tunne, nagu me oleksime kuhugi öökluppi sattunud. Ja tundsime ennast väga maakatena, sest olime ennast väga suvaliselt riidesse pannud. Nagu kammoon, kes oleks arvanud, et keset tühjust ja eimidagit lambanäitusel inimsed end niimoodi üles löövad. Aga töö seal oli lõbusam kui meie oma baaris(vähemalt minu jaoks). Muusika mängis, kusjuures pooled olid mulle tuttavad laintantsulood, mida Eestis never ever kusagil üritusel (välja arvatud lainiüritusel) ei mängitaks ja suurem osa inimesi pole ilmselt neid lugusid kuulnudki elusees.
Ja inimesed jõid ja jõid ja jõid ja natuke veel jõid. Triiksärgid olid juba mustad, jalg ei hoidnud enam püsti jne, aga peaasi, et alguses kena välja nägid.

Öö veetsime kohalikus motellis. Olime valmis lihtsalt toaks, kus on voodi ja eriti ei midagi muud.
Meie üllatuseks aga ootas meid ees väga korralik ja puhas ning kena pisikese korteri moodi motellituba, oma wc ja vannitoaga, korraliku telekaga. Külmkapis oli söök - saiad, moosi- ja võipakikesed, väiksed krõbinakarbid, piimapakikesed, mahlapakikesed. Ja imehead küpsised. Lisaks oli meil kohvi, teed ja suhkrut. Röster, mikrokas, äratuskell :D Kõik,mida hing ihkab. Seetõttu, pärast pikka tööpäeva otsustasime kõike seda natuke nautida ja mitte kohe magama vajuda. Hommikul pidime 7-8 paiku kodupoole sõitma hakkama.

2 kommentaari:

Kristiina ütles ...

mhh..su blogi ajab vaikselt närvi juba :D arvatavasti augusti lõpus koidab see päev, kui me sammud sinnapoole seame. Kas muidu meie cv-dele mingit vastukaja pole tulnud? :D

Krissu ütles ...

Loodan ka, et see päev koidab:D Siis hakkab vast vaikselt soojemaks ka jälle minema. CV-de kohta ma ei tea.. Neil on hetke sügav perekonnakriis käimas ja ma ei saa nendega eriti ühendust.. Harva.