Tänane ilm oli kohutavalt kuum. Vähemalt 30 kraadi. Kui esimesel päeval tahtsime sooja ilma tõttu kindlasti välitingimustes viibida, siis täna tahtsime samadel põhjustel kuhugi sisse jahedasse saada. (Kosmonautika muuseumisse).
Kohe meie hotelli kõrval on kultuuri ja vaba aja keskus Kreml in Izmailovo. Keskus on oma vahvate muinasjutuliste majakestega suurepärane pulmade korraldamise paik, olemas on palee ja restoranid ja pulmafotograafi stuudio. Kui parajasti pulmi ees ootamas ei ole, saab seal niisama jalutada ning nt viinamuuseumi külastada.
Samuti kuulub keskuse juurde suur turg, kus leiab kõvasti vanakraami, kunsti, suveniire (matrjoskad igas suuruses ja värvis, alustades punase rätiku ja kollase ürbiga originaalmatrjoskadest kuni Elsa ja Anna, karupoeg Puhhi, Putini ja Jeesus Kristuseni välja) jms.
 |
| Kreml in Izmailovo |
 |
| Kreml in Izmailovo |
 |
| Kreml in Izmailovo |
Tegelikult on seda keskust keeruline kirjeldada. Sama segane tunne oli kirjeldada Gorky parki ning sama tunne on veel ka järgnevates postitustes mind ja teid ees ootamas.
Nimelt. Tundub, et venelased võtavad ette suuri uhkeid projekte suure hurraaga, kuid konkreetset visiooni omamata. Tulemuseks on vägevad kompleksid, pargid, keskused, kõige uhkemate hoonete ja tornide ja soppidega, milles aga puudub tegelikult sisu - ühine nimetaja, miks seda paika külastada. Tihti seisavad need hooned tühjana, uhke fassaadi taga on üks suur tükk mittemidagit. Kas venelastel saab otsa raha, huvi või oskus oma uhkeid komplekse elus hoida? Ei oska öelda.
Niisiis, läheme edasi eelpool mainitud kosmonautika muuseumi juurde. Pilet: 250 rubla, see on siis natuke üle 3 euri. Selle raha eest sai näha päris huvitavaid värke. Nt millises kapslis saadeti kosmosesse esimesed kutsud (nende topised olid ka seal väljanäitusel. Laikat ei näinud), kuidas ja kus elavad kosmonaudid, mida nad söövad , kuidas treenivad, mille sees maale tagasi pöörduvad.
 |
| Kosmosekutsu topis |
 |
| Kosmosest saabudes võid maanduda karmidesse tingimustesse |
 |
| Kuu-uurija |
Edasi asusime otsime raketti. Selleks seadsime sammud ВДНХ keskusesse (Vystavka Dostizheniy Narodnogo Khozyaystva (VDNKh)). Jällegi suur ja uhke avar park vägevate purskkaevude ja mõnusa lebotamisvõimalusega, kuid taas - midagi jäi puudu. Mingi sisu ja idee ei jõudnud meieni. Erik soovis näha raketti eest ja tagant ja kõrvalt ja alt. Seda ta sai.
 |
| Purskkaevus sai jalgu jahutada |
 |
| Rakett |
 |
| Raketi all |
 |
| Kosmonautika muuseumi juures |
Tahtsime minna ka illusioonide muuseumisse, lootes, et seal saavad silmad vägevalt moondatud. Tegelikult oleks seal saanud vist ainult pilte teha (googelda "Moscow illusion museum" ja vaata pilte). Piletimüüja hakkas midagi väga närviliselt seletama ja kui me tema jutust täpselt aru ei saanud, siis muutus ta veel närvilisemaks ja lõpuks me siis sinna ei läinudki. Üldse toimub siin venelastel pidevalt suurem kamandamine. Metroos räägib meela miisuhääle asemel nõudlik vene mammi (või siis ka karm meesterahvas), juhiseid jagatakse käskudena, kui laps ema käekõrval käies põlved katki kukub, ei hakata teda kussununnutama vaid sõimatakse korralikult läbi. Kohe näha, et rahvas on harjunud kõrgemaid käske mitte vaidlustama. Metroos on töötaja boss ja sina oled mittekeegi. Ühel päeval tuli koristaja hotellituppa ja teda eriti ei häirinud, et me ka seal oleme (koristaja oli seal hotellis boss). Ja trammijuhi käest saime ka sõimata, kuna olime lollid turistid ja ei läinud esimesest uksest trammi peale. Eesti trammijuhil oleks jumalast kama kaks olnud, kuid vene trammijuht on oma trammis boss.
Liikluses - sinine vilkur ja must mersu või maastur on tegija, aga sina istu ummikus.
Nagu ma juba eespool mainisin, oli tänane päev tohutult kuum ja kuna me olime päris pika maa maha vantsinud ja metroopeatus ei olnud nii lähedal, kui oleks võinud olla, siis tegime valiku monorailiga sõitmise kasuks.See osutus päeva suurimaks veaks. Monorail liikus väga väga aeglaselt ning kuigi eestlane on saunarahvas, siis ma ei olnud eriti õnnelik võimaluse üle koos paljude riietes inimestega liikuvas saunakabiinis oma minestuse-eelseid minuteid veeta.
 |
| Saun monorailis |
Jagaksin pisut veel muljeid Moskva metroost. Nimelt õnnestus meil saada osa tööpäevasest tipptunnist. Metrookoridorid täitusid paksult rahvaga ning mingit oma peaga mõtlemist või rahvavoolust põiki läbi liikumist võimalik teostada enam ei olnud. Metroo on ehitatud kuidagi väga lollikindlalt - mine ainult rahvamassiga kaasa ja sa jõuadki sinna, kuhu vaja. Selle hüpoteesi vettpidavust me isegi katsetasime. Tulime ühes peatuses maha ning meil oli vaja saada metroost välja (me ei tahtnud teise rongi peale ümber istuda ega miskit muud - tahtsime ainult välja saada). Me ei vaadanud ühtegi silti, ainult läksime massiga kaasa ning saimegi täpselt sinna, kuhu vaja. m.o.t.t. Aga veel tipptunnist - kõik toimub väga sujuvalt. Võtsime kahe tipptunnirongi vahel aega. Üks rong lahkus, 30 sekundi pärast oli perroon jälle paksult inimesi täis ning veel 20 sekundit hiljem oli uus rong ees.
 |
| Tipptund metroos (hõredam hetk) |
Õhtul läksime vaatama pilvelõhkujaid Moscov City ärirajooni. Siinkohal räägivad pildid paremini.
 |
| :) |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar