Püsiklient Bob lubas viia mind väiksele ringsõidule, kuna nii mul kui Simonel oli hommikupoolik vaba, läksime koos.
Teed on siin ilma meie abitagi kängurulaipu täis, kuid seekord nägime reaalselt, kuidas kängu alla ajamine käib. Istusime autos, kari kängurusid (õigemini küll nende väikseid sugulasi - wallabisid) ronis teele, rumalad nagu nad on, ei suudaära ka hästi otsustada, kuhu poole hüpata ning nii üks meie autolt löögi saigi ja jälle üks laip tee peal juures:( Bobi auto on üsna kõrge ja ilmselt maastikul sõitmiseks mõeldud, ees on kaitsevõre, niiet känguru autole viga ei teinud (kui ma nüüd natuke mõtlen, siis vist saan aru, mida tähendab sõna "kängururauad" :D)
Lõpuks jõudsime välja paika, kus asusid iidsed aborigeenide koopajoonistused. Osad neist olid tehtud seina mustreid kraapides, aga veelgi huvitavamad olid käekujutised. Aborigeenid asetasid käe seinale ja seejärel puhusid kuidagi värvi sinna peale ning kui käeära võtsid, jäi käe kujutis senale. Selliseid puhumisvärve müüakse hetkel Eestiski. Aga Bob teadis rääkida, et tol ajal seal piirkonnas värvi ei leidunud ja et seega pidid need aborigeenid olema pärit Lääne-Austraaliast, kus seda värvi leidus. Googeldasin natuke, et leida, kui vanad need aborigeensed kunstiteosed olla võivad ning erinevatel uurimustel põhinevad andmed pakuvad et ... tähelepanu nüüd!! : 25 000 - 35 000 aastat vanad!
Seejärel meie tuur jätkus. Bob näitas meile radu, kus vanasti suured rakendid kaupa vedasid. Ühe nurga peal oli vanasti asunud hobuste vahetamise koht - selline paik, mis pidi alati rändurtele puhanud värskeid hobuseid pakkuma. Kuni hobuseid vahendati, ei olnud ränduritel midagi erilist teha ning nad hakkasid lähedalasuvasse suurde kivirahnu (pigem nagu kaljurahn) oma nimesid kraapima. Kõige vanem, mille me leidsime, oli aastast 1874. Seal lähedal asus ka "hotell", mis vist pigem oli midagi kõrtsilaadset.
Kuna raskete koormate suured puust rattad vajutasid teesse pidevalt jälgi, siis aja möödudes uhtus vihm tee täiesti minema ning alles jäi taoline sügava kraavi moodi asjandus.
Viimaks sõitsime veelmööda ühest puu otsa riputatud dingo laibast. Kohalikud siin on nendepeale kurjad, sest nad murravad karja ning kui sa dingo maha lased ja ta kolba kuhugi viid, saad selle eest 50 doltsi. Lisaks on üleval ka dingo lõksud, mille juures on puu külge pandud mingisugune valge märgis - ilmselt selleks, et inimesed sinna ei astuks või kuna seal ilmselt agunii eriti inimesi ei liigu, siis selleks, et lõksu ülespanija selle hiljem ka üles leiaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar