Krka rahvuspark

 Lühidalt kokku võttes.

Valisime Plitvice ja Krka rahvuspargi vahel. AI ütles, et Krka on väikese lapsega parem valik ja Krka kasuks rääkisid ka paari tuttava soovitused. 

Tegin eelmisel õhtul kõvasti uurimistööd Krka kohta. Kuna see maa-ala on suur, siis oli vaja teada, kust täpselt sisse saab jne. Muuhulgas leidsin, et terves pargis saab ujuda ainult ühes kohas. See on Roški slap kose juures. Rahvuspargis on kaks varianti: kas ostad sissepääsu tervesse parki või ainult Roski slapi juurde. Meil ei olnud mõtet tervet parki külastamiseks ette võtta ja ujuda oleks ka tahtnud, seega läksime siis Roski slapi juurde.

Hakkasime sõitma. Jõudsime mingisse parklasse ja entrance sissepääsu silt oli seal ka. Mina ajasin, et no nüüd siia peame me ära parkima ja siis kuidagi jala edasi minema. Aga no see kosk oli kaugel. Mapsist oli näha, et see on liiga kaugel. Siis mulle hakkas tunduma, et sealt parklast tuleb minna bussi peale, mis viib siis sinna kose juurde. Nii vist tegelikult oligi, aga Erik ajas, et sõidame ikka edasi ja sõitsimegi siis mööda kitsast mägiteed edasi ja tal oli õigus, sinna sai ka autoga. Parkisime ära ja hüppasime 38kraadisesse kuumusesse. 

Mäest alla viis kaks jalgrada. Ühe juures oli viit suveniiripoodi ja teise raja ees seisis piletikontrolör. Ostsin perele pileti 64 euriga. Kontrolör lasi läbi. All tuli välja, et teine rada viis samasse kohta, kuhu esimene.

Kuna oli ikkagi ligi 40kraadine kuumus, siis tuli süüa jäätist. Sularahas muidugi. Seda meil muidugi ei olnud. Väljaarvatud Amandal, niiet saime temalt laenata. 6 jäätist, 32 eur. Tavalised sügavkülmas olevad masstootmise jäätised.

All seletas üks abivalmis paadireiside pakkuja, et koske näeb ainult paadisilla otsast. Siin on pilt:

Ujuma kuidagi ei kiskunud, sest see väike sopike oli rahvast täis.

Istusime ühe pisikese ojakese servale ja pistsime jalad külma vette, see oli küll mõnusalt värskendav. 

Seejärel sõime natuke kaasavõetud pirukaid ja vaatasime paari eksponaadiga muuseumit.

Küsisin veel täpsustuseks üle, et kuhu me oma raha eest veel saame minna. Siis tuli välja, et üks 1,3km rada on ka, kust näeb Roski slap necklaces piirkonda, mis oleks ilmselt olnud põhi vaatamisväärsus, aga tõesti, 40kraadiga 2-aastase ja teiste lastega ei hakanud seda seekord ikkagi ette võtma.

Kuigi looduse heaks pole kahju raha maksta, siis ikkagi 100eurine ring jalaleotuse eest tundub natuke palju.