Brisbane

Enne Brisbane'i jõudmist tegi meie buss peatuse linnakeses nimega Toowoomba. Nii palju kui ma bussi aknast nägin, tundus see väga väga armas linnake. Ei oskagi öelda, miks täpselt, aga ju siis kuidagi see arhitektuur (ei olnud kõrghooned) ja haljastus andsid kokku kauni üldilme.

Brisbane'i sisse sõites valdas mind äkki suur õnnetunne. Linn!! Lõpuks ometi linn! Kõrged hooned ja sebivad inimesed, ma ei teadnudki enne, et ma nii väga linna inimene olen. Aga eks pärast Aramacis olemist mõjub iga natukenegi suurem koht värskendavalt.

Hüppasin Roma Street transit centre'st tasuta backpackerite bussi peale, mis mind mu hostelisse tõi. Olin valinud omale voodi kaheksakohalises naiste toas. Üsna kena ja puhas on siin kõik. Õhtul ajab natuke närvi see, et koguaeg kuulutatakse valjuhääldist, et nüüd on happy hour ja plaa plaa, tulge sööma ja jooma jne.

Kohe, kui olin oma kodinad tuppa ära pannud, hakkasin uurima, kuidas saada sinna kohta, kus mul õhtul linedance pidi toimuma (St Philipsi katedraal). Kirjutasin omale google kaartide pealt teekonna välja ja jõudsingi kohale ilusasti. Tund toimus alles õhtul, aga minu õnneks oli selle kiriku lähedal väike shoppingkeskus, kus sain ringi vaadata ning paljudes kohvikutes istuda ja raha kulutada:D

Tund algas kell 18.30, tund aega oli algajatele (kusjuures edasijõudnud võisid samade muusikapalade järgi keerulisemaid tantse tantsida), seejärel oli 0,5h mõeldud pisut keerulisemate tantsude jaoks, niiet edukamad algajad võisid ka sinna jääda. Seejärel oli 1h keskastmele ning viimsel tunnil õpiti veel keerulisemaid tantse. Kogu sellest ajast tantsisin mina kaasa umbes 2,5h. Vahepeal tuli üks lainija mind ikka kiitma ja ütlema, kui hästi ma tantsin ja küsis, kas ma olen tantsija olnud enne :D Päris lahe. Ja lausa 4 meest osales ka tunnis. Mulle tundus, et tunnis osalejatele jäid sammud päris hästi meelde, suuremaid prohmakaid eiolnud ja õppisid üsna kiiresti kõik selgeks, aga asja tantsulist poolt jäi nagu pisut väheks. Rohkem nägi tants välja nagu lihtsalt sammude üksteise ritta seadmine. Hiljem viis mind üks tantsija tagasi hostelisse. See oli hea, sest sinna oli u 40 minuti tee. Tore õhtu oli igatahes. Ühe künka otsast avanes väga ilus öine vaade tuledes Brisbanele.

Kui ma hostelisse jõudsin, siis suurem osa mu toakaaslastest magasid juba ja ma kobisin ka magama, terve eelmine öö möödus ju bussiga sõites ning mitte väga palju magades. Kui ma hommikul silmad lahti tegin, olid pea kõik mu toakaaslased juba välja läinud. Asusin siis omaette plaane tegema. Tahtsin natuke shopata ja natuke lihtsalt linnas ringi vaadata. Meil on siin laua peal hunnik voldikuid,võtsin ühe, kus oli linna kaart ja mõned tähtsamad asjad ära märgitud.
Otsustasin end shoppingu tänavale vedada.

Shoppingtänav oli avar jalakäijate tänav, mida ümbritsesid tuhanded poed ja söögikohad. Ilm oli ka ilus. Kui shoppinguga selleks korraks ühele poole sain, otsustasin vaadata mõnda kohalikku parki. Valisin välja Brisbane Botanic Gardeni, nagu nimigiütleb, oli see natuke botaanika suunitlusega. Troopiliste puude tüvedelt võis leida väikeseid selgitusi liigi kohta. Park ise asus Brisbane jõe ääres, nii et pargis istet võttes sai nautida jõel loksuvaid jahte näiteks. Päike paistis, samas puud pakkusid varju, inimesed tegid sporti, mängisid jalkat, jooksid, päevitasid, pidasid piknikku, pildistasid ja nautisid niisama ilma. Ei saa öelda, et see park just väike oleks olnud, minu juba niigi tuld löövad jalad väsisid üha rohkem ja rohkem. Seal avanes mulle hetkeks ka üsna koomiline vaatepilt: minust sõitis mootoriga tõukeratta moodi asjandusel mööda ülikonnas mees, sinine kiiver peas.

Tahaks, et Tallinnas oleks ka selliseid parke rohkem. Võtke maha mõned majad ja tehke ilusad rohelised pargid asemele:)
Koos kesklinna ja selle poodidega, parkidega ja jõeäärsetel kaunitel aladel on jalakäijatel ning ratturitel tuhendeid võimalusi end nautida ning liigutada. Lisaks nägin ka veel võimast endist parlamendihoonet.
Väga ilus linn on! Mina jään igatahes rahule.

Nüüd hakkan homset ootama, kui Austraalia loomaaeda saab:)